Kui tehisintellekt hakkab raamatupidamist tegema – mis võiks valesti minna?
Kui esimest korda kuulsime tehisintellektist, kujutasime ette pigem Terminaatorit, mitte raamatupidajat. Aga nüüd on 2025. aasta ja AI ei hävita inimkonda – ta koostab aruandeid, arvutab tulumakse ja kirjutab täiesti veenvaid, kuid täielikult väljamõeldud seaduseparagrahve.
Kõlab mugavalt, kuni… enam ei kõla.
Mis võiks valesti minna?
1. Me kõik võime tööta jääda
See on suurim hirm. Tehisintellekt suudab juba teha paljusid töid, millega noored raamatupidajad varem alustasid – andmesisestus, kviitungite kontroll, lihtsamad prognoosid. Kui esimene astmepalk on masinale antud, on karjääriredelil keeruline ronida.
2. Ületame masina usalduspiiri
Tehisaru võib luua laitmatult vormindatud aruande, mis on 100% enesekindel ja 0% õige.
Kui tehisintellekt “soovitab kulu kinnitada” ja hiljem selgub, et tegemist oli kullatud mullivanniga – kes vastutab?
3. Andmekaitse ja konfidentsiaalsus
Raamatupidamisandmed on tundlikud. Kui neid kasutada AI treenimiseks, võib see kiiresti muutuda GDPR-põrguks.
4. Hallutsinatsioonid
Deloitte jäi hiljuti Austraalias vahele AI koostatud majandusanalüüsiga, kus olid viited faktidele, mida ei eksisteerinud. Seetõttu peaks alati faktid üle kontrollima ja pimesi ei saa tehisintellekti uskuda.
5. Kalduvused ja kallutatus
Kui AI suudab värbamisel näidata soolisi või rahvuslikke eelistusi, miks peaksime eeldama, et see maksuaruande koostamisel täiesti erapooletu on? Ka algoritmidel on oma eelarvamused – need lihtsalt tunduvad Exceli keeles väljendatud.
Mis võiks õigesti minna?
Pole kõik nii tume. Õigesti kasutatuna võib AI muuta raamatupidamise kiiremaks, täpsemaks ja inimlikumaks.
1. Vähem rutiini, rohkem mõtlemist
AI saab automatiseerida korduvaid ülesandeid, vabastades spetsialistid loovamaks ja strateegilisemaks tööks – rahavoogude planeerimiseks, juhtimisaruandluseks ja riskianalüüsiks. Näiteks on enamikel AI tööriistadel põhjaliku analüüsi valik (ChatGPT-l näiteks Deep Research), mis annab õigesti küsimusi küsides väga lühikese ajaga väga põhjaliku ja detailse analüüsi.
See tähendab: vähem numbrite klõbistamist, rohkem päris mõtlemist.
2. Vähem vigu
Tehisintellekt ei väsi, ei joo kolmandat kohvi ega unusta punkti valele poole koma panna. Kui süsteem on õigesti seadistatud ja andmed usaldusväärsed, võib AI olla suurepärane tööriist vigade ennetamiseks.
3. Väiksematele ettevõtetele ligipääs kvaliteetsele nõule
Automatiseeritud tööriistad muudavad raamatupidamisteenused taskukohasemaks.
AI abil saavad ka väikeettevõtted täpseid prognoose ja analüüse – ilma et peaks palgale võtma täiskohaga finantsjuhti.
4. Rohkem aega inimestele
AI võib numbreid töödelda, aga klienti kuulata ta ei oska.
Kui rutiin töödeldakse automaatselt, jääb raamatupidajal rohkem aega selgitada, nõustada ja olla partner – mitte ainult “andmesisestaja”.
Euroopa Liidus reguleerib AI süsteeme ELi tehisintellekti määrus (AI Act).
See määrab AI süsteemidele riskiklassid alates “vastuvõetamatu” kuni “madal”. Finants- ja personalivaldkonna tööriistad liigitatakse kõrge riskiga, mis tähendab rangeid kontrolle ja suuri trahve väärkasutuse eest.
Tehisintellekt raamatupidamises pole enam tulevik – see on juba kohal.
Ja nagu iga suur muutus, toob see kaasa nii riske kui võimalusi.
Osa ettevõtteid näeb selles ohtu. Teised – võimalust keskenduda lõpuks sellele, mis on oluline: strateegia, nõustamine ja inimlik kontakt.
Nii nagu alati, on küsimus tasakaalus.
AI võib aidata raamatupidajal olla täpsem, kiirem ja vabam, aga seni, kuni ta aeg-ajalt otsustab mõne seaduse või kliendi ise välja mõelda – on inimest veel vaja, kes sellele punase pliiatsiga joone alla tõmbab.